Enda huvide kaitseks lõid nad tsunftilaadseid ühendusi, kus olid meistrid (doctor), sellid (baccalaureus), ja õpipoisid (scolarius). Ülikoolides kasutati nii õppe- kui kõnekeelena ladina keelt. Ülikooli olemasolu tõi linnale suurt kasu, seega välditi tülisid ülikooli ja selle õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine andis bakalaureuse kraadi, matemeetiliste kunstide eksami sooritamine võimaldas saada kunstide magistriks ning astuda ühte neljast kõrgemast teaduskondadest. Õpetati loengute ja dispuutide vormis. Kohalkäimine oli kohustuslik ning puudumise korral tuli maksta trahvi. Loengud algasid koidikul ja lõppesid päikeseloojangul. Ülikoolide esimestel sajanditel puudusid kindlad ruumid õppetööks. Õppejõud pidasid loenguid oma kodudes või üüritud ruumides, vahel ka tänavatel. Dispuute ehk
Nii moodustusid ulatuslikud nimekirjad võõrastest maadest, muistsetest valitsejatest, mitmesugustest ennetest, taevastest nähtustest, arvudest jne. Teoreetilisi üldistusi nende põhjal aga ei tehtud. Aastatuhandete vältel sujuvalt arenenud teadus saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal või isegi pärast seda. Suhteliselt kõrgelt oli arenenud matemaatika. Meie ajani on säilinud mitmeid matemeetiliste ülesannete kogusid Arvutamisel kasutati 60- süsteemi, mis tänapäevani käibel nii nurkade mõõtmisel kui ka kella puhul. Arvude märkimisel kasutati Mesopotaamias esimesena tänapäevalgi kehtivat süsteemi, mille kohaselt numbri väärtuse arvus määrab tema koht numbrite jadas (näiteks number 2 omab asvus 21 suuremat väärtust kui arvus 12). Osati lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt.
annaabi.ee 
