Ta võttis kogu vastutuse enda kätte ning oli optimistlik ja rõõmus.Kuid igapäevase elu mured olid suuremaks takistuseks Abeli kui matemaatikateadlese arengule.Holmboe oli kindel,et Abelist saab kuulus matemaatik ning ta püüdis leida vahendeid Abeli pere toetuseks. Abeli esimene auahne üritus oli katse lahendada üldist viienda astme võrrandit.Kõik tema eelkäijad algebra alal olid näinud selle kallal asjatult vaeva.Ta oli väga rõõmus kui arvas,et ta on leidnud lahenduse.Ei tema matemaatka õpetaja ega ülikooli matemaatikaprofessor ei leidnud Abeli arvutustes vigu ega tema arutlustes ebatäpsusi.Kuna teadustöö avaldamine polnud Oslos võimalik,soovitati saata oma tööd Taani matemaatikule Ferdinand Degenile palvega soovitada see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu. Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu
18. Süsteemanalüüs. Probleemide käsitlemine süsteemidena (Vaadelda kõiki 8 võimalikku mudelit). Süsteemne lähenemisviis. Süsteemanalüüs: Eesmärgid · Probleemide õige püstitamine · Probleemide analüüs · Probleemide optimaalne lahendamine · Süsteemide efektiivsuse analüüs · Uute efektiivsete süsteemide loomine · Olemasolevate süsteemide parandamine Süsteemanalüüs algab siis, kui otsuste põhjendamiseks kasutatakse matemaatka vahendeid. Probleemide käsitlemine süsteemidena: Mistahes probleemi võib kujutada süsteemina. Kaheksa võimalikku mudelit on: 1) Väljundi leidmise ülesanded Y=? U ja F on teada 2) Operatsiooni leidmise ülesanded U ja Y on teada F=? 3) Sisendi leidmise ülesanded F ja Y on teada, U=? 4) Operaatori ja väljundi leidmise ülesanded U on teada, F=? ja Y=? 5) Sisendi ja väljundi leidmise ülesanded F on teada, U=? Ja Y=?
annaabi.ee 
