Enne, kui viimane lugema õppis, oli tema suurimaks naudinguks Buffoni ajalootekstide kuulamine. Ampére luges artikleid ,,L'Encyclopédie'ist", millest paljusid ta oli võimeline hilisemas elus deklameerima. On teada, et ta alustas teose lugemist esimesest väljaandest ning luges artikleid tähestikulises järjekorras. On öeldud, et Ampére oli endale selgeks teinud kogu teadaoleva matemaatika 12. eluaastaks, kuid see kõlab liialdusena, sest tema enda sõnul ei alustanud ta matemaatikaraamatute lugemist enne, kui oli saanud 13. aastaseks. Siiski oli ta alati enda võimetes kindel ning hakkas väga kiirelt välja töötama isiklikke matemaatilisi teooriaid ja alustas kooniliste kujundite uurimisega. Oma töös ei konsulteerinud ta kellegagi, seega ei ole üllatav, et ta pidas oma ideid originaalseteks. Olles 13-aastane saatis Ampére oma esimese uurimuse Académie de Lyoni. Antud uurimus pidi pakkuma võimaluse konstrueerida joon, mis oleks sama pikk suvalise ringjoonega
Matemaatikaõpetusse jättis sel perioodil kõige sügavama jälje Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), kes oli samuti aktiivne EKS liige. R. Kallas sündis Saaremaal Kaarma kihelkonnakooli õpetaja pojana. Ta õppis Tartu Õpetajate Seminaris, seejärel töötas Tartus õpetajana. 24-aastaselt astus ta veel Tallinna gümnaasiumi, selle lõpetamise järel astus ta 1878. a Tartu Ülikooli õppima usuteadust. Juba noore õpetajana töötades alustas ta matemaatikaraamatute kirjutamisega: Mõistlik rehkendaja ilmus 1874. a, Mõistliku rehkendaja tarvilisemad õpetused 1878. a. Nendes raamatutes esitab ta tegelikult metoodika aritmeetika õpetamiseks. Ta mõistab hukka nn masina moodi rehkendamise, annab soovitusi õpetuse näitlikustamiseks ning arusaamise tagamiseks. Tema huvi aritmeetika õpetamise metoodika vastu ei rauge ka usuteaduse üliõpilasena. Ta kirjutas sel ajal Elementaarse arvutamisõpetuse metoodika saksa keeles, mis 1884
annaabi.ee 
