Saavutused Niels Abelit tuntakse peamiselt sellepärast, et ta tõestas, et viienda ja kõrgema astme algebralised võrrandid ei ole radikaalides lahenduvad (tuntud Abel-Ruffini teooremina). Radikaalid on matemaatikas nii juuremärk kui ka juurimise tulemus. Ülikoolis käis ta raamatukogus matemaatikaraamatuid uurimas ja ta uskus, et ta leidis üldise viienda astme algebralise võrrandi lahenduse, mida matemaatikud olid 250 aastat otsinud. Kooli matemaatikaprofessorid ei leidnud selles ühtegi viga ning saatsid selle edasi Kopenhaagenisse professor Ferdinand Degenile. Ka tema ei leidnud ühtegi viga, kuigi ta kahtles, et tundmatu üliõpilane suutis lahendada probleemi, mida matemaatikud ei olnud osanud 250 aastat. Peale matemaatika olid Niels Abeli hinded ülikooli tunnistusel keskmised. Abel-Ruffini teoreemi tõestus on võrdlemisi keeruline, nõudes korpuste teooria ja rühmateooria tundmist. Juba 16
pärssimist. Teiste juuresolek tekitab füsioloogilist erutust, vajalik on valmisolek reageerimiseks. Ärevus suurendab dominantsete, hästi õpitud reaktsioonide teket. oluline sobivus dominantse reaktsiooni ja ülesande nõuete vahel. Kui dominantne reaktsioon osutub antud situatsioonis õigeks, siis see soodustab ülesande lahendamist, kui mitte, siis pärsib. Ekspertide puhul on ka keerulise ülesande lahendamise juures teiste kohalolul soodustav mõju (nt matemaatikaprofessorid ja matemaatikaülesanded). Hirm hinnangute ees (evaluation apprehension) hirm teiste hinnangu ees. Ärevust ei pruugi tekitada üksnes teiste kohalolek, vaid hirm, et teiste ees jäädakse lolliks või näidakse saamatuna. Tungiteooria ja hirm teiste hinnangu ees ei seleta täielikult sotsiaalse soodustamise ja pärssimise fenomene. Ei rakendu loomade puhul: nt kanad ei mune rohkem mune, kuna teised on nende läheduses.
annaabi.ee 
