Gödeli ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell. Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi lõpus postuleeris Guiseppe Peano järgmised aritmeetika baastõed, millest loodeti tuletada aritmeetika ning seejärel ehitada sinna peale matemaatiline analüüs, algebra ja muud matemaatikaharud: ' 1. 0 on täisarv 2. kui x on täisarv, siis x-le järgnev arv (x+1)on samuti täisarv. 3. Kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud 4. 0 ei järgne ühelegi arvule 5. Matemaatilise induktsiooni printsiip. Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. (Tamme, Tammet, Prank 1997)
matemaatika otse loogikast - niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell. Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi lõpus postuleeris Giuseppe Peano järgmised aritmeetika baastõed, millest loodeti tuletada aritmeetika ning seejärel ehitada sinna peale matemaatiline analüüs, algebra ja muud matemaatikaharud: 1. 0 on täisarv. 2. kui x on täisarv, siis x-ile järgnev arv (x+1) on samuti täisarv. 3. kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud (x not = y (x+1 not = y+1)). 4. 0 ei järgne ühelegi arvule. 5. matemaatilise induktsiooni printsiip: Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta.