Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
Augustinus loobus käsitlusest, et need kolm olekut oleks kui hiararrhia, vaid see on midagi raskemat. Ta toob võrdluse hingega, öeldes, et see koosneb kolmest osast, mis on kõik koos: olemine, teadmine ja elu ning see pole ka juhuslik, sest inimene on loodud jumala näo järgi ja seega peabki omama kolme osa koos. -) Loodu ja ajalisus kui jumal loob maailma, siis ta loob selle ei millestki oma tahte kohaselt. See tähendab, et enne loomist polnud ei mateerjat ega aega ja aeg tekkis alles looduga ehk mateerjaga ja seega jumal asub ajast ja ruumist väljaspool ning seega on mõttetu küsida, millal tekkis maailm, sest aeg tekkis alles koos maailmaga. Augustinuse järgi koosneb maailm mateerjast, ajast ja vormist ning osa sellest lõi ta muutumatuna (inglid, hinged ja tähed) ja osa on aga muutuvad (eelkõige meie kehad) ning selle selgitamiseks pöördub Augustinus tagasi ürgidude teooria juurde ehk jumal on pannud
annaabi.ee 
