Samamoodi ka peategelane, kes rändabki mööda neid linnu. Kõigepeeal saabub ta Tamanisse, see on ka kõige kolkam linn. Seal sai ta öömaja hurtsikus, kus polnudki erilise elutingimusi. Üks laud, mille ümber paar tooli. Seal samas hurtsikus oli ka pime poiss, kes ükshetk tema asjad varastas. Sellepärast juba järgmisel hommikul sõitis Petsorin linnast minema. Järgmine linn kuhu ta saabus oli Pjatigorski. Seal üüris ta endale korteri, Masuki jalamil. Ka seal kirjeldas ta oma ümbrust. Näiteks kirjeldas ta oma tuba äikese ajal, kuidas pilved laskusid katuseni ja tuba täitub murelipuude lõhnaga. Petsornik oli suur naistemees, kuid kõige soojemad ja suuremad tunded olid tal Veera vastu. Kuid Veera oli selleks ajaks, mil nad uuesti juhuslikult kohtunud abiellunud ( tollel ajal oli näotu oma meest petta
Peategelaseks on rändaja hingega mees. Petsorin saabub Tamanisse, mis on kõige viletsam linnake Venemaa mereäärseist linnadest. Petsorin pidi Tamanis ööbima ühes hurtikus, kus elutingimused ei olnud kiita. Tamanis oleku ajal varastati Petsorini asjad ühe pimeda poisi poolt. Hommiku saabudes lahkus Petsorin linnast. Järgmisel päeval saabus ta Pjatigorskisse, kus üüris endale linna servas korteri, kõige kõrgemal kohal, Masuki jalamil. Äikese ajal pidavat pilved laskuma katuseni. Tuba täitub murelipuude lõhnaga. Pjatigorsk on tuntud kuurortlinn paljude mineraal ja kuumaveeallikatega. (Linna servas sai 1841. aastal duellil surma Mihhail Lermontov). Petsorin oli väga osav rääkimises, ta suutis kõik naised endasse armuma panna. Kui Petsorin oli naise kätte saanud tüdines ta kiiresti temast ära. Kõige soojemad tunded olid tal Veera vastu