Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja moksa keel Moksa ja ersa keele staatus on formaalsus avalikus elus ega hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad Talvised rõivad seljalt kurrutatud lambanahksed kasukad Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia vööga gushak, jalas vildid tjoplõ Sügisene riietus: vatijopp pal'tok Tänapäeval ei kasutata enam traditsioonilist kodukootud üleriiet
Sügisel 1989 algatasid peamiselt ersa humanitaarid rahvarindelaadse organisatsiooni Mastorava (Maaema) loomise. 1991 loodi Mordva ülikooli juures mordva kultuuri ja keele edendamiseks ühing Vaigel' 'Hääl'. Märtsis 1992 tuli Saranskis kokku Esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress. Probleemiks kujunesid pinged ersade ja moksade vahel. Ersad olid aktiivsemad ja radikaalsemad ning süüdistasid moksasid liigses loiduses ja leplikuses. 1993 tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan´ mastor 'Ersamaa' ja Erz´ava 'Ersa ema'. Aktiviseerus ka ersa diasporaa. Ersad polnud rahul koondetnonüümiga "mordva" ning selle kasutamisega vabariigi nimes. Küsimus oli selles, mis sellest vabariigist üldse peaks saama. Kas eraldada ersa ja moksa alad või püüda siiski koos jätkata. Vabariigi venekeelne ja nõukogudemeelne juhtkond kaalus samas võimalust Mordva ANSV lihtsalt Saranski oblastiks muuta ning tülikast rahvuslikust autonoomiast üldse loobuda
annaabi.ee 
