Venemaal 1696. aastal rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Minu arvates oligi tolleaegsetel laevadel kõige raskem töö just sõudjatel. Parimad purjelaevad olid oma aja tõelised tehnika- ja kunstisedöövrid, mille ehitamisel ei hoitud kokku raha ja mille juhtimine nõudis suuri oskusi, kogemusi, karmi kätt ning hästitreenitud meeskondi. Purjelaevade tipptase saavutati nende laevade ajastu loojangul 19. sajandi keskel, mil eeskätt USA-s ja Inglismaal ehitati saleda kerega, 3 - 4 mastilisi kiirpurjekaid, nn klipreid. Parimad neist olid soodsatel tingimustel vägagi kiired, saavutades üksikutel reisidel keskmiseks kiiruseks kuni 19 sõlme. Suuri, väga ilusaid ja täiuslikke täispurjekaid ning parklaevu ehitati veel möödunud sajandi esimesel poolel Saksamaal, Taanis, Itaalias, Soomes ja mujal, mõned neist on nüüdki alles õppe-, muuseumi- või hobilaevadena. Peamine, mida purjelaevad ei saanud pakkuda, oli reiside
-1900 a.Bremenis ehitatud „Anna“,473,58 brt. -!892 a. Heinastes ehitatud „Ekvaator“,432,99 brt. -1890 a. Lätis ehitatud“Nimrod“,421,06 brt. -1901 a. Pärnus ehitatud „ Roma“,416,81 brt. -1901 a. Orajõel ehitatud „Taara“,413,57 brt. -1899 a. Orjajõel ehitatud „Uku“, 404,43 brt. Purjekaid valdas enamasti mitu omanikku.Purjeka omanikke Eestis eel.saj.algul viiesaja ümber. -Laevu ehitati eesmärgist lähtudes.Läänemere jaks enamasti 2 mastilisi aluseid,mille meeskond oli4-9 meest. -aurikute, ajastu alguseks ameeriklase Robert Fultoni (1765-1815) reisiaurikut ¨Clermont¨, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija – sellega oli tehtud algus
annaabi.ee 
