madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid. > Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist.
rühmadeks või tüüpideks jaotus ). Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis). Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa. 3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed:
annaabi.ee 
