5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega
Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp · Kergesti teisaldatav Mastalajaam-levinumad maapiirkondades: · Peab olema tugevatatud isolatsiooniga · Hermeetiline · Spetsiaalse konstruktsiooniga Mastalajaamade võimsusrida- 30;50;100;200;315 kVA 30kVA trafosid pole soovitatav kasutada. Mõõtmised alajaamas- jaotusvürgu talitusparamaeetrites mõõdetakse : · Pinget
annaabi.ee 
