elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest. Maa-aluseid ruume kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava keskkonna loomiseks. Alla hauakambrisse viis tavaliselt kaljusse raiutud püstine
tubadesse valgust ja kutsus elavaid sööma. Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Püramiidide tegelikuks loojaks on kuningas Djoser (3. dünastia 2686 - 2613). Peale kuju oli revolutsionaarne ka materjali kasutus. Varem kasutati kive ka haudade ehitamisel, kuid neid ei tehtud enne täielikult kivist. Imhotep, kes oli kuningas Djoseri ehitusmeister aitas teda tublisti ja pärast surma austati teda nagu jumalat. Algselt oli sellel mastabal ainult kaks korrust, mille ümber oli tehtud 10m kõrgune müür. Lõppkuju moodustus alles siis, kui Djoser lasi mastaba mastaba otsa ehitada ja nii sai kõrguseks 60m. Kokku sai kuus korrust. Maa alla viivad sahtid on osaliselt hauaröövlite ehitatud. Ruumidesse, mis tehti ka maa-alla olid maetud Djoseri perekonnaliikmed ja sealt leiti ka Djoseri vasak jalg. Murtud püramiid Püramiid sai oma nime sellest, et kaldenurk on all 54 ja ülevalpool 43 kraadi. Sellepärast
annaabi.ee 
