Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest.
4 Aero- või kosmosefotodel tulevad esile püramiidi ümbritsevad korrapärased nelinurksed rajatised, millest turist, kes varemete vahel paremat pildistamiskohta otsib, ülevaadet ei saa. Tegu on aga leidude poolest eriti väärtuslike ajaloomälestistega - nimelt vaarao lähikondsete ja ülikute haudehitistega, mis kannavad mastaba nime. Mastaba tuleb araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest osast. Kaljusügavusse raiutud hauakambritesse viis püstine saht. Paljud mastabad ei jäänud ilult ja arhitektuuriliselt lahenduselt maha püramiididest, olles teinekord isegi rikkalikumalt ilustatud. Hufu püramiidi ümbruses on lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu.