Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus. Rahuküsimuses see. Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati.
Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus. Rahuküsimuses see. Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati.