Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii sõna, kujutav kunst kui muusika jääda eri rahvaste ja kultuuride juures arusaamatuks, koguni vastuvõtmatuks. Ning üksnes kehakeel on universaalne keel, mõistetav kõigi rahvaste juures. Millest omakorda järeldub, et sport on ainus üleilmne vendluskultuur, kus jagatakse samu arusaamu ning väärtusi. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordialasid on tekkinud elust enesest
Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis
kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom, energiakontsernid Eni ja Enel, 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma. Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor. Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-
annaabi.ee 
