enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult ahenema. Nõnda jõutigi astmikpüramiidideni (NT: III dünastia vaarao Džoseri püramiid). IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile. Chefrenile ja Mykerinosele Kairo lähedale Giza väljakule (kõrbes). Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainust 7st vanaaaja maailmaimest, mis on tänaseni säilinud. Suurim neist kuulub vaarao Cheopsile
olio ma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum, valminud hones häirib ühelt poolt klassitsistlikult monumentaalse majtude ülesehitus ja portikuse ning teiselt poolt provintslikult traditsionalistliku kelpkatuse ja detailikäsitluse vaheline vastuolu. K.Lebari ei pea hoonet õnnestunuks linnaehituslikust seisukohast, sest "hooneesine trapetsikujuline väljak ei moodusta kollaldast ruumi, et suuremastaabiline hoone oleks vaadeldav distantsilt, kust see monumentaalne mastaab mõjule pääseks. Reljeefi languse tõttu pole hoone ka kaugvaates vaadeldav, kuigi ta on orienteeritud peafassaadiga Riia tänavale." Valitud lahendus tundub siiski linnavalitsuslikult loogiline ja antud situatsioonis lausa klassikaline, smama võtet kordasid sõja järel A.Volberg ja Peeter Tarvas Tallinna kino "Sõprus" juures. Stalinism Kino Sõprus Tallinnas Monumentaalse esifassaadiga esinduslik kahe saaliga stalinistlik kino Tallinna vanalinnas on üks
perioodiga Ty = T, siis käib elektronkiir ekraanil korduvalt sama teed ning ekraanil tekib uuritavast pingest seisev kijutis., mis ongi vaja uuritava pinge kuju uurimiseks. Kui uuritava pinge periood on kaks korda suurem (2Ty=T) laotuspinge perioodist tekib ekraanil kahe perioodi kujutis. Selleks, et oleks võimalik uurida erineva sagedusega pingeid peab laotuspinge sagedus olema suuresti reguleeritav. Laotuspinge sagedusest sõltub seega horisontaaltelje mastaab. Praktiliselt antakse ostsiloskoopidel ajamastaab ajaühikutes jaotuse kohta ja Y-telje mastab voltides jaotuse kohta. Elektronkiire moodustavad elektronid juhitakse fokuseerimis ja hälvitussüsteemide poolt ekraani punkti. Toru siseküljele kantud luminufooril tekib elektronide energia neeldumine ja see energia muutub valgus kvantideks, mis avaldub selles, et selles kohas, kuhu satub elektronkiir tekib helenduv täpp. Helendumise värvus sõltub luminofoori materjalist
annaabi.ee 
