viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. KARPKALA PALJUNDAMINE SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas.
2.1. Individuaalse valiku korral hinnatakse igat isendit üksikuna ja ka valik toimub isendi tasandil. 2.2. Rühmavaliku puhul on valikukriteeriumiks mingi tunnus, mis on omane teatud loomarühmale, kusjuures selle tunnuse väärtus ületab mingi teise rühma sama tunnuse väärtust. Näiteks moodustatavad valikurühma ühe vanema(-tepaari) järglased. Rühma võivad moodustada näiteks pulli järglased, keda võrreldakse teiste pullide järglaste rühmade vastu. 2.3. Massvaliku puhul valitakse populatsioonist suurem rühm loomi enda fenotüübiliste tunnuste alusel, kes vastavad püstitatud aretuseesmärgile. 3. informatsiooniallikate järgi: valik isendi enda fenotüübi järgi, valik sugulaste fenotüübi järgi (eellased, külgsugulased, järglased) ja kombineeritud valik; Valikul võetakse arvesse nii isendi enda tunnuse fenotüübiline väärtus, kuid lisaks saadakse väärtuslikku informatsiooni sugulaste fenotüübi väärtusest. Eriti väärtuslik on
annaabi.ee 
