Protsessi tuntakse korallrahude pleegitumise nime all. Koralle ohustab lisaks veel ka ookeanide hapestumine. CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja merevees põhjustab viimase hapestumist, mis pärsib korallipolüüpidel kaitsva lubiskeleti moodustamist. Kui lubiskelett ei moodustu korralikult, jääb korallrahu lainetuse meelevalda ning hakkab kasvamise asemel kahanema. Pleegitumine, destruktiivsed püügitehnikad (kalapüük põhjatraaliga, dünamiidi või tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine
võimalikud asendused Ø Turismiressursside ja atraktsioonide olemus= arendamise tase looduslikud/mitte looduslikud, laiali paisatud/paigaga seotud, kommerts/mitte kommerts 41 Ø Kavandamise ja investeerimise tingimused=protsess poliitilise kontrolli määr, planeerimise tase, rahastamise allikad, omandisuhted Ø Integratsiooni tase= protsessi iseloomustus Ø Turismituru olemus kodumaine/välismaine, elitaarne/massturism Turismiressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised (pärand), majanduslikud (raha, inimesed) Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesikanalelekterinternet Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus 63. Sihtkoht kui ruumiline konstruktsioon 64. Sihtkoha unikaalsus Võimalus kogeda sihtkohas midagi uut ja unikaalset, et see muudaks sihtkohast saadava elamuse ainulaadseks ning sündmus võib olla ka külastaja jaoks see