Throats: Two located at first and third 18" trail frames. 10" diameter small mouths - slightly canted - directly below second and fourth frames positioned 1' from the bottom and 2' 2" from the top. · 14.09.07 lõpp 11.3. Seisevnoodad e. kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega. Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsil tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt
lihtsamaid püügivõtteid. Tundes silmude omapärast eluviisi ja harjumusi, lasti talvel läbi jääaugu jõepõhja kasevitsakimp. Silmud kogunesid oksaharude vahele ning imesid end okste külge. Nii sai neid koos vitsakimpudega jääle tõsta. Narva jõe kalurid peavad silmuliha angerjalihast maitsvamaks. 7. Seisevnoodad ehk kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega.Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsi tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevnooda ksti otsa välisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja seal olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud
annaabi.ee 
