7 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: mool NH3/mool õhku 14) Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt: 8 15) Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale: Tabel 3 kySkats kySarv Jrk. nr. wõ, m/s H0, m mool NH3/m2s 1 2,0844 0,005 0,8383 1,3420 2 1,7971 0,01 0,8695 1,6979
11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: 6 mool NH3/mool õhku 14) Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt: 15) Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale: Tabel 2 kySkats kySarv Jrk. nr. wõ, m/s H0, m mool NH3/m2s 1 0,457 0,025 5,63223 0,961 2 0,390 0,0205 5,473369 0,789
Yk = = = 0,00061 2 2 moolõhku 13. Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt WNH 3 0,00005609 moolNH 3 K ykats kats y = = = 12,269 Yk Akolonn 0,0006061 0,007543 m2 s 14. Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale yS P 950 wõ0,72 h00,5 950 1,63510,72 0,014 0,5 101325 moolNH3 yS = arv = = = 1,8504 3600 R T 3600 R T 3600 8,314 293 m2 s Desorptsiooni käigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja
U - poportsionaalsuskoefitsient (antud juhul soojusläbikandetegur), W m-2 K-1, A soojusläbikandepind, m2, ning T temperatuuride erinevus (protsessi liikumapanev jõud), K (sobib ka °C). Antud juhul valemit kasutades saame kä Massiläbikanne on kirjeldatav üldjuhul järgmise võrrandina: N = K A c, (2.15) kus N on materjali voog, mol s-1, K - poportsionaalsuskoefitsient (antud juhul massiülekandetegur) m s-1, A massiläbikandepind, m2, ning c kontsentratsioonide erinevus (protsessi liikumapanev jõud), mol m-3. 3. HÜDRAULIKA ALUSED 3.1 Põhimõisted hüdraulikas Fluidum on aine, mis ei allu jäävale deformatsioonile ning muudab oma kuju. Praktiliselt fluidumiks kutsutakse gaasilisi ja vedelaid aineid. Neid saab käsitleda koos ühe mõistena, kuna nemad käituvad väga sarnaselt kiirustel, mis ei ületa heli kiirust.
annaabi.ee 
