Nooremad aastad Jackie sündis vaeses hiina peres. Tema vanemad põgenesid Hiinast Hong Kongi kodusõda ajal ja 1960 aastal kolisid üle Austraaliasse. Enne kolimist nad töötasid ülemteenrina ja toatüdrukuna Hong Kongis. Enne ta õppis Jackie algkoolis «Nah-Hwa Primary School» , aga 6 aastaselt ta oli üle antud Hiina Draama kooli Hong Kongis. Jackie oli huvitatud juba siis kung fust. Ta hakkas näitlema olles alles 8 10 aastat vana, näiteks ta mängis massistseenis filmis "The Love Eterne" ja mitte säilinud filmis "Big and Little Wong Tin Bar" jjuba mitte massistseenis vaid ta mängis peanäitlejate poega. 1976 aastal kolis Jackie vanemate juurde Canberrasse, kus ta õppis «Dickson Colleges» ja töötas seal ehitajana. Karjäär Karjääri alustas ta kaskadöörina, mõnikord mängis ta väikesi osi. Ta oskab kung fud, omab head plastikat, akrobaatikat ja näitleja oskus tal kaa on. 1970. aastate keskelt hakkab ta mängima aina suuremaid osi.
tekkinud ainulaadne side, mida suutis murda vaid surm. Vene aja lõpu aastatel toimunud sündmuste keeris, mida teame kui laulva revolutsiooni nime all, on üks neist suurtest edasiviivatest sammudest, mis on muutnud Eestimaad ja mille üle me eestlastena võime uhked olla. Inimesed, kes sellest osa võtsid, võivad tunda, et neil oli mängida oma roll Eesti taasiseseisvumisel, olgugi et roll oli massistseenis. See oli sündmus, mis muutis paljusid inimesi. Paljud tundsid esmakordselt uhkust oma riigi, rahvuse ja sinimustvalge värvilise lipu üle. Nii mõnigi nägi, et on osa millestki, mis muudab ajalugu ning see andis neile enesekindlust, et asjaga lõpuni minna. Vahel võib isegi veel olulisemaks pidada seda, et laulev revolutsioon kujundas eestlasi rahvusena. Paljud eestlased hakkasid üha enam tundma, et on ühine üksus, mitte lihtsalt eraldiseisvad isikud
Mart Toome Miljan Argo Aadli Konsap Bert Raudsep Käämer Jaan Tätte kapten (Oskar Eller) Hannes Kaljujärv salgajuht Peter Franzén Sulo A. Kallio Guido Kangur Karakull Martin Veinmann pataljoniülem (Karl Einbund) Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat. Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud. 2.3 Filmivõtted Haapsalus Võttepäev algas näitlejate ja massistseenis osalejate riietamisega-grimeerimisega kultuurimajas. Vabatahtlikke tuli Anneli Akna sõnul Haapsallu kogu Eestist. Filmigrupp kasutab raudteejaama suurt ootepaviljoni. Perroon võetakse lindile Tartus, et vaatajatele tunduks, et tegevus toimubki Tartus. Haapsalu raudteejaama ootepaviljon värviti ja muudeti enne võtteid üle. Seintele pandi venekeelne sõiduplaan ja jaamaülema uksesilt. 2.4 ,,Nimed marmortahvlil" Kopenhaageni filmifestivalil
annaabi.ee 
