kommunismipõgenikku, siis kasutati seda Moskvale surve avaldamiseks. Jossif Stalini surm 1953. aasta märtsis tekitas Nõukogude Liidus uue sisepoliitilise olukorra. Stalini järglased mõistsid, et muudatused impeeriumi valitsemises ja muu maailmaga suhtlemises on möödapääsmatud. Neid muudatusi vajati ka oma võimupositsioonide tugevdamiseks. Sel eesmärgil tehti mitmesuguseid ümberkorraldusi ja reforme. Ellu hakati viima L. Beria ,,uut rahvuspoliitikat", mille põhisisuks oli senisest massirepressioonidest loobumine, põlisrahvusest töötajate edutamine juhtivatele ametikohtadele, põhirahvuse keele juurutamine asjaajamiskeelena kõikidel võimutasanditel ning põllumajanduse olukorra parandamine. Hiljem L.Beria arreteeriti, sest tema tegevuses nähti ohtu. Paljud tema algatatud ümberkorraldused seisatati, kuid sellegipoolest panid need ümberkorraldused aluse olulistele muutustele, mis on tuntud nn sulaaja nime all.
Seega tuli kõik võimalik teha, et neid keegi kuulda ei võtaks. Sunniviisiline kollektiviseerimine polnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega riigi majanduslike võimalustega ja kuna jõukam talurahvas hakkas kollektiviseerimisele vastu oli seega vaja nad kõrvaldada. Elati pideva terrori all, ning kardeti, et neid võidakse saata vangilaagritesse.Kardeti, et satutakse repressioonide alla või saavad mõne karistuse, või isegi surma. 5. Kuuldes massirepressioonidest NSV Liidus küsivad välismaalased sageli, miks ei kutsunud inimesed politseid/miilitsat appi. Mida neile vastaksite? 6. Miks vallandati nn kahjurite paljastamise kampaania NSV Liidus? NSV Liidus tekkis näljahäda.Näljahäda kanti kahjurluse arvele ning samas see oli hea põhjus nn vaenuliku elemendi ehk ,,liiga tarkade" hävitamine. Kahjuriteks kuulutati spetsialistid. Neid arreteeriti, sunniti andma ülestunnistusi , lasti seejärel maha või