Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga
juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi
(4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne. Totalitaarne valitsemine võim koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuste üle, massireparatsioonid, rikutakse inimõigusi. 12. Leia kolm sarnasust ja erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel. HITLER (Saksamaa) STALIN (Venemaa) Ühepartei süsteem Teisitimõtlejad kõrvaldati vägivallaga Majandus allutati riigi kontollile, plaanitööstus Majandus töötas sõja vaadusteks Füüreri austamine, ülistamine
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
piiride sulgemisega, vaba teabevoolu takistamisega, salapolitseilise kontrolliga, tsensuuriga- ajakirjanduse jms. piiramine. Võidurelvastumine Sotsialismileeri rajaja NL osa maailmas tugevneb, ÜRO Berliini kriis 4. NSV Liit N. Hruštšovi valitsemise ajal 1953-1964 Tema valitsemisaega tuntakse kui Hruštsšovi sulaks. Ühiskonda liberaliseeriti, mis tähendab seda, et eelnevalt kehtestatuid piiranguid lõdventatakse. Lõpetati massireparatsioonid, veidike anti sõnavabadust. GULAGi järkjärguline likvideerimine. Süütult represseeritute rehabiliteerimine. See ei tähendanud veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduse suurendamist. Riigis pöörati tähelepanu rasketööstusele, tähelepanu pöörati ka põllumajandusele. Põllumajanduses kampaaniate täitmine, nt maisi oma. Sellega maainimeste elujärg paranes. Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule
annaabi.ee 
