Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste ja kultuuri murrangulist levikut soodustas Gutenbergi leiutatud trükikunst ~1440, mis lihtsustas raamatute paljundamist. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, k.a keskklass. Nt rüütliromaanide lugemise suurmood 16.saj algul Hispaanias on varajase massipubliku tekke algus. Renessanss arenes läbi vapustuste ja võitluste: Euroopat lõhestas reformatsioon, avastati Ameerika, sõjad mõjusfääride pärast, Otomani impeeriumist kujunes oht, Bütsantsi langemine, Ameerikas hakati orjastama ja hävitama, levis katoliiklik inkvisitsioon, püüti ketsereid hävitada. Kirjanduses sisepinged: ühed ülistasid maisust, seksuaalsust jms (Boccaccio), teised tõrjusid. Renessanss oli ulatuslikem Itaalias, kestes seal 300a.
Sõna väga oluline. 1920ndatel hakkas tegelema improvistasiooni-trupi loomisega. 1924 trupp Les Copiaus. Sulges Vana Tuvila teatri, sest majanduslikult oldi suures kitsikuses. Inspiratsiooni ammutati tsirkuse klounidelt. Eesmärgiks luua tõeline rahvateater. Keskaegsed müsteeriumid mungakloostris, linnaväljakutel, hoovides. Vaatemängulisus, massistseenid. Tuletas meelde Reinhardti monumentaalseid lavastusi. Tagasivaadates Copeau leiab, et väikese ruumi teater välistab massipubliku. Need olid vaid tehnilised laborid. See ei ole teater tõelises mõttes, sest puudus publik. Tõeline teater tuleb tuua rahvani. Nii arvas elu lõpus. Temast inspireerituna sündisid mitmed n-ö teatrilaborid 60-70ndatel (Grotowski, Brook jt). Eelistati tühja lava, elustati rituaal, mindi tagasi teatri juurte juurde. Copeau on suurt mõju avaldanud miimikunstile. Copeau vaated: Näitleja kui instrument, nii vahend kui eesmärk. Näitleja jaoks on tähtsaim
annaabi.ee 
