riigikorrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) Positiivne natsionalism- assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi (Prantsusmaa) 2) Etniline rahvuslus- levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaliseks. W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti- olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne.) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalism peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil. Samas tõi
demokraatia hakkas realiseeruma ning vastanduma aristokraatlikule riigi korrale. 19. sajandi algul hakkas see eriti seoses Napoleoniga levima ka teistesse riikidesse. Natsionalism jaotub: 1) positiivne natsionalism – assimileerib mitmeid rahvusgruppe suuremasse rahvusgruppi, nt Prantsusmaa. 2) etniline rahvuslus – levinud Saksamaal ja Ida-Euroopas, kus rahvuslus tekkis rahvaste vastandumise tulemusena imperialistlikule keskvõimule. 19. sajandi lõpul muutus natsionalism massipoliitika osaks. USA presidendi W. Wilsoni poolt välja käidud rahvusliku enesemääramise printsiip (10 punkti - olulisemaks see, et igal rahvusel on õigus oma riigile jne) sai paljude Ida-Euroopa riikide tekkimise aluseks. Natsionalismil peamiselt negatiivse ja regressiivse tähendusega, kuna algselt võideldi vana korra vastu ning tõstatas inimese tähtsuse. Natsionalism täitis vaakumi, mille tekitas aristokraatliku riigikorra muutus 19. sajandil
annaabi.ee 
