Punakaspruuni värvuse annavad kullale raud ja vask. Purpurpunane värvus tekib orgaaniliste ärvainete mõjul. Palju kasutati Egiptuses lehtkulda, millega kaeti nii metalle kui ka puitu ning isegi mööblit ja hambaid. Esemeid hakkati kuldama kuldmalgaamiga alles u aastal 30 Roomas. Kuldesemete või -ehete kullasisaldust näitab kullaproov, mida väljendatakase kolmekohalise arvuga. Kullaproovi kolmekohaline arv näitab väärismetalli sisaldust massiosades 1000 massiosa sulami kohta. Kullale lisatakse tavaliselt 4- 60% vaske, et anda sulamile kõvadust ja plastilisust. Mida suurem on aga vasesisaldus, seda tugevam on väliskeskonna mõju kullale. Nõukogude Liidus toodeti kuldesemeid viie prooviga: 375, 500, 583, 750, 958. Paljudes riikides on karaatsüsteem. Selle järgi on puhas kuld 24 karaati (ct). 18ct kulda sisaldab 18ct kulda ja 6ct ligatuuri (18+6=24). Kuld teadusavastustes Keemiliselt on kuld väga püsiv
Krohvitakse kahes-kolmes kihis. Mördi tüübid: mörte nimetatakse nendes · Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste * tsementmört (tsement), lubitsementmört vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. (lubi + tsement). · Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga. 500 massiosa liiva. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine
annaabi.ee 
