rahasüsteemiga. Seotuks NSVL-ga jääks niipalju et välissuhted ja riigikaitse oleks ühine. Olid neli inimest, kes sellele alla kirjutasid. Osad nendest isikutest, kes alla kirjutasid, on praegugi poliitikas tegevad, Tiit Made, Mikk Tikkmaa, Siim Kallas ja Edgar Savisaar. Pärast seda, kui projekt oli ajalehes edasi arendatud, algas nii ajakirjanduses kui ka teles ja raadios suur diskussioon selle üle, mida konkreetsel tuleks teha. 87 aasta sügisesse jääb ka esimene mittenõukogude massiorganisatsiooni teke – EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts). Massiorganisatsioon kuna neil oli oma 10 000 liiget, nimelt juba enne seda erinevate piirkondades olid tekkinud kohalikud MS seltsid. Erinevate ühinemisena loodigi EMS. Ühelt poolt need samad hakkasid tegelema nüüd mälestiste korraldamisega, hakati korraldama kampaaniaid rahakogumiseks, et taastada vabadussõja ausambad. Teiselt pool EMS tegeles ka ajaloolise mälu kogumisega.
- 1923a kriisi ajal ebaõnnestunud riigipöördekatse: nn õllelokaali revolutsioon. Plaan: esialgu võimu haaramine Baieri Liidumaal ja seejärel marss Berliini. - Hitler sai ,,auväärse" karistuse vanas kindluses ja vabanes ennetähtaegselt (detsembris 1924). - Vangistuses dikteeris Rudolf Hessile poliitilise autobiograafia ,,Mein Kampf", kus ausalt selgitas oma poliitilisi plaane (mh plaan Nõukogude Liit hävitada). II. Massiorganisatsiooni loomine (1925-29): - Weimari Vabariigi ,,kuldsel perioodil" natsipartei ei kogu poolehoidu. - Uus strateegia: võimu saavutamine legaalsel teel (1928 Riigipäeva valimistel sai vaid 12 delegaati). - Lõi kindla hierarhilise parteistruktuuri ja kasvatas parteile ustava kaadri. - Igas maakonnas, linnas ja vallas asutati kohalikud natsipartei osakonnad. - Uue tehnika oskuslik kasutamine sidepidamise ja propaganda eesmärgil (raadio, lennukid jne): Joseph Goebbels.
annaabi.ee 
