muutis teadmised ehk vahendatud info märksa kättesaadavamaks. 17. sajandil hakati lisaks raamatutele trükkima ka ajalehti. Fotograafia tekkis1840ndatel aastatel. Film tekkis 1895. aastal. Seoses elektri kasutamaõppimisega 19. sajandil tekkis ka rida uudseid infoedastusmeetodeid. Aastal 1867 leiutas Bell telefoni. Info edastamine ühelt inimeselt teisele lõi eelduse massikommunikatsioonitekkeks. Massikommunikatsiooni ehk massimeediumi - mingi info edastamist korraga paljudele tarbijaile. ● Trükkivate meediumite alla kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raamatud ning muud trükitud materjalid. Elektronmeediumite alla kuuluvad raadio ja televisioon. Infotöötluse võib jagada neljaks: info sisestamine, info säilitamine, info teisendamine info väljastamine.
kontsentreerimine ja teate vahetu mõistmine. Teises faasis, pärast saate või multifilmi vaatamist toimuvad tegelikud käitumise või hoiakute muutused, kirjutab Tartu ülikooli teadur Ragne Kõuts – Klemm. Ta kirjutab ka, et kitsamas tähenduses mõistetakse mõjudena kõiki neid protsesse järelkommunikatiivses faasis, mis tulenevad massikommunikatsioonist ja kõiki käitumisviise kommunikatiivses faasis, mis tulenevad inimeste pöördumisest massimeediumi poole. Kõige suurem on mõju järelkommunikatiivses faasis, see tähendab, et inimestel on saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka käitumine, emotsioonid, arvamus ja hoiak. Kõuts – Klemm; http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf, vaadatud 29.märts 2013) 4 1.2 Meedia tarbimine laste seas
annaabi.ee 
