Paljude toonase keskvõimule alternatiivsete liikumiste alguspunktiks oli nn fosforiidikampaania. Kogu nõukogude majandust hoiti üleval maavarade kaudu, eelkõige Siberi nafta. Keskvõimu hakkab aga huvitama läänepool asuvad territooriumid ja tahetakse rajada fosforiidikaevandusi siia. See aga tähendanuks, et järele jääb vaid ahermaa. Seda eestlased teadvustasid ja tekibki vastukampaania, mis saab üldrahvalikuks probleemiks, mida arutatakse massimeediakanalites, mille vastu protestivad üliõpilased Tartus. Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum
Ettevõtteväline suhtekorraldus orienteerub ettevõtte ja ühiskonna vastastikuse heatahtlikkuse kujundamisele ja usalduse suurendamisele. Suhtekorraldus on järjepidev ja plaanipärane ettevõtte kommunikatsioon selleks, et luua ja säilitada kahepoolsed heatahtlikud suhted ettevõtte ja avalikkuse vahel. Suhtekorraldus on tegevus, mille eesmärgiks on genereerida hästimõtlemisi ja hästiütlemisi isikute, ettevõtete ja nende kaupade kohta nii massimeediakanalites väljaspool ametlikku reklaamiaega kui ka isiklikus suhtlemises Suhtekorralduse eesmärk ... on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine (maine kujundamine), visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude elimineerimine jms Suhtekorralduse sihtrühmad: ·kliendid ·töötajad ·aktsionärid ·konkurendid ·investorid ·KOV ja teised riigiasutused ·avalikkus (meedia) Suhtekorraldus sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõttel saavutada oma strateegilisi eesmärke; ettevõtte
annaabi.ee 
