Paberi kasutuselevõtt ja sellele järgnenud trükikunsti leiutamine olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemaid tehnilisi saavutusi. Tänapäevani on paber jäänud kirjasõna hulgilevitamises asendamatuks. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667.a. Praegu toodavad seda koondise «Eesti Paberitööstus» käitised Tallinnas, Kehras, Kohilas ja Räpinas. Paberit valmistatakse tänapäeval veega segatud kiudainest paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid
Filtratsioon Filtratsiooniprotsess toimub trummel- ja lintfiltrites, sõelpõhjaga basseinides, kateldes ja difusöörides. Filtratsioonikiirus on isloomustatav Poiseuille võrrandiga, mis määrab ajaühikus läbi pinnaühiku filtreeruva vedeliku koguse. Õhukese filtreeriva kihi puhul ( trummelfilter ) on kihi kokkusurutuse aste kihi paksuses peaaegu ühesugune. Läbi paksu kihi filtreerimisel tiheneb eelistatult vaid filtreeriva pinna vastas paiknev massikiht, kuhu koondub peaaegu kogu filtratsioonitakistus. Difusioon Difusiooni teel väljuvad kiudude seest lahustunud ained. Difusiooniteooria võrrandeid kasutades on võimalik arvutada, et üksikust tselluloosikiust eraldub leelis 1 sek jooksul, 1 cm3 suurusest kiukimbust aga rohkem kui tunni jooksul. Adsorptsioon Tselluloosikiul on märgatav adsorptsioonivõime metalliioonide suhtes. Leeliselises keskkonnas on adsorptsioonitsentriteks tselluloosi karboksüülrühmad
annaabi.ee 
