F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Nii võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Vaba langemise kiirendust nim. ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks.
F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11 Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjaliast.hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga.F=N
Gravitatsioon on nähtus, mis seisneb kõikide kehade omavahelises tõmbumises. See nähtus ilmneb kõikjal universumis. Igapäevases elus osutub gravitatsioonijõud nii nõrgaks, et ei suuda esile kutsuda märgatavat kehade liikumist. Suurte kehade (nt planeetide) puhul on gravitatsiooniline tõmbumine märgatav. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade massikeskmete vahekauguse ruuduga. FG = Gm1m2/r2 FG – grav jõud, [1 N] m – keha mass, [1 kg] r – kehade vahekaugus, [1 m] G – gravitatsioonikonstant G = 6,67·10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioonijõudu loetakse tsentraalseks jõuks. St et ta mõjub kehasid ühendava sirge sihis. II RASKUSJÕUD See on gravitatsioonijõu üheks avaldusvormiks.
- Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega: - Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. - Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: - raskusjõud on gravitatsioonjõud, millega Maa mõjutab enda lähedal olevaid kehi: F=mg - Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. - Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. - Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise
lagunemise kergemateks). 1.) Gravitatsioonijõud on neist kõige nõrgem jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Jõu arvväärtus kahe keha vahel on kus m1 ja m2 on kehade massid, r nende massikeskmete vaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. 2.) Elektromagnetiline vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud hoiab näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema abil luuakse keemilised sidemed molekulides. Kuna elektrilaeng võib olla nii positiivne kui negatiivne, siis võib elektromagnetilise vastasmõju tulemusena tekkinud elektromagnetiline jõud olla nii tõmbejõud (erineva märgiga
- Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega: - Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. - Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: - raskusjõud on gravitatsioonjõud, millega Maa mõjutab enda lähedal olevaid kehi: F=mg - Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. - Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist.
Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonilist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised nende kehade vaheliste kaugustega. 1 2 = , kus m1 ja m2 on nende kehade massid, r kaugus 2 nende massikeskmete vahel. G on gravitatsioonikonstant, mille väärtus on = 6.67 10-1 2 2 50. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks taevakeha läheduses. Tehke joonis. = (+)2 = = ( + )2
masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. * valem: F = G*m1m2/r2 -) m1 ja m2 tähistavad kummagi keha (punktmassi) masse ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud tegurit nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. -) Gravitatsioonikonstandi tähis = G ja ühik = 6,7 * 10-11 Nm2/kg2 * a = F/m = GMm/R2m ehk a = GM/R2 * Vaba langemise kiirendus on gravitatsioonikiirendus. * Kui keha ei asu maapinnal, vaid kõrgusel h, on keha ja maakera massikeskmete vahekaugus r = R+h. * Raskusjõu valem: F = GMm/(R+h)2 * Gravitatsioonikiirenduse valem: g = GM(R+h)2 * Raskusjõud ja kiirendus sõltuvad kõrgusest. * Kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge. * Kaalu tähis on P. * Hõõrdejõud mõjub maapealsetest tingimustest kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita teine jõud, jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma. * Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele.
- Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega: - Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. - Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: - raskusjõud on gravitatsioonjõud, millega Maa mõjutab enda lähedal olevaid kehi: F=mg - Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. - Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. - Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise
annaabi.ee 
