ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3]
............................. Kaardi põhjasuund jääb alati raami ülemisele poolele. 2 Nimi: ........................................ Kompass Kompass on seade, mis näitab magnetilist põhjasuunda kohapeal ja liikumise ajal. Kompass võib olla tööpõhimõttelt kas magnetkompass, GPS-kompass või gürokompass. Gürokompassid (vurrkompassid) on massiivseimad, leides kasutamist sõidukites ja toimivad mehhaaniliselt. GPS-kompassid töötavad globaalse kohamäärangu satelliitsidesüsteemi toel ning on tavaliselt elektrooniliste GPS-seadme üheks lisafunktsiooniks. Magnetkompass on lihtsaim ja odavaim kompass, mida peab oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser. Magnetkompassi keskseks detailiks on kapslis asuv magnetnõel, mis osutab põhja-lõuna suunda. Tavaliselt on põhjasuuna poolne
hiidudeks. Sinised hiiud on ülimalt heledad. Kuna nad on väga kuumad ning suhteliselt väikese tihedusega, on nende oodatav eluiga väga lühike ja praegused teooriad ennustavad, et enamik neist lõpetavad oma elu supernoovadena. Sinise hiiu faas on justkui ülemineku faas, kus tähest saab kas hele hiid või superhiid ning ükski täht ei püsi sinise hiiu olekus kaua. Ülihiiud Äärmiselt hele, suure läbimõõdu ja väikese tihedusega täht. Ühed massiivseimad tähed ca 10-70 korda suuremad Päikese massist ning 30 000 kuni sadu tuhandeid korda suurem Päikese heledusest. Värv varieerub punasest siniseni. Oma hiiglaslike masside tõttu on nad lühikese elueaga (30 miljonit kui paar tuhat aastat), neid leidub peamiselt noortes galaktilistes struktuurides, irregulaarsetes galaktikates (galaktika, millel pole korrapärast kuju) ning spiraalgalaktikates. Suurimad teadaolevad ülihiiud on KY Cygni ja VV Cephei. Punased ülihiiud
annaabi.ee 
