suuremad osakesed: tolm, peenliiv, liiv jne käituvad täiteainena. Olulised materjali iseloomustavad näitajad on ebaühtluskoefitsient, mis saadakse sõelkõveral 60-le ja 10-le %-le sõelutise massile vastavate teraläbimõõtude jagamisel (S0=d60/d10 `sorting') ja keskmine terasuurus (Md `mean grain size'), mis on 50%-le sõelutise massile vastav terasuurus. Kahanemistest Oluline savi iseloomustav parameeter on selle kuivamisel tekkiv mahukadu. Nähtus omab tähendust ennekõike just massiivsavi tehnoloogia või nt toorsavi telliste valmistamise puhul. Katseks võetakse 200 g sõelutud materjali. See niisutatakse ja pressitakse kitsa ribana puitliistude vahele. Sõltuvalt pikisuunas toimuvast mahu kahanemisest hinnatakse savi: · lahjaks, kui kahanemine on 2 kuni 5 mm; · peaaegu rasvaseks, kui kahanemine on 4 kuni 7 mm; · rasvaseks, kui kahanemine on 6 kuni 10 mm; · väga rasvaseks, kui kahanemine on 8 kuni 20 mm.
Kuivatamisel säilitab toode oma kuju, veega niisutamisel muutub uuesti plastseks. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali - savi koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis · Toorsavi (põletamata) kui ehitusmaterjal massiivsavi, krohvid, värvid · Põletatud savi ehk keraamika - savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooted · Tooraine sideainetele (tsemendile) · Tavalises tellisesavis 50-60% kvartsliiva (SiO2) ja tolmu. · Rasvased savid <40% tolmu ja kvartsliiva; · Lahjad savid >40% tolmu ja kvartsliiva · Värvus sõltub Fe2O3 sisaldusest Rauaühendid on nn. sulandajad, mis vähendavad sulamistemperatuuri. Püriit põhjustab musti plekke pinnal.
annaabi.ee 
