võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEMENDAMISE VANUS eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööpäevane massiiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. Kahjuks see alati nii ei ole. Tihtipeale püütakse söötmises kokku hoida noorloomade arvelt, et tugevamini sööta lüpsilehmi. Tulemuseks on halvasti arenenud, alakaalulised lehmikud, mistõttu esmakordse seemenduse vanus venib kuni kahe aastani või veelgi enam. Sellest tingitult suurenevad kulud üleskasvatamisele ja suureneb
nädalal saavutab max), põrsaste arvust, tõust, emiste söötmisest, emise kehavarudest ja isust (kui tiinuse ajal üle sööta, siis laktatsioonil on halb isu ja vastupidi) 2. Põrsaste sünnimass see sõltub põrsaste arvust ja söötmisest tiinuse ajal 3. Pesakonna võõrutusmass 2 kuune põrsas kaalub 15-20 kg. 3. Sigade nuumajõudlus. Kontrollnuumal fikseeritakse: 1. Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4. Sigade lihajõudlus. Lihajõudlust iseloomustab: 1. Tailiha sisaldus 2. Lihakeha pikkus (1 kaelalülist kuni häbemeluu kraniaalse otsani) 3. Pekipaksus mõõdetakse 4 kohast (turi, 6-7 roie, selja õhem punkt, lanne) 4. Sinkide suurus