Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. massiühik kilogramm; mass 1 kg on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. 3. ajaühik sekund; sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs aatomi teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5
kiirenduse korrutisega. Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m Kaaluta olek olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud. Keha kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. 3 Mass on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni II seadus kiirendus, millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed.
tihti jõuühikuks jõukilogrammi kgf ( väliskirjanduses mõnikord kgp, venekeelses kirjanduses kc ): 1 kgf 10 N ( täpsemini 1 kgf = 9,8 N ) Keha mass on suurus, mis iseloomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada ja seda suurem on selle keha ja mingi teise keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud. Massi ühikuks on 1 kilogramm (kg), mis on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. Kilogrammi oli algul määratud 1 dm 3 ( 1 liiter ) puhta vee massiga temperatuuril 4°C, mis erineb natukene praeguse etaloni massist. Praktikas kasutatakse massi määramise viisiks keha kaalumist kangkaalude, st. võrreldame vaadeldava keha massi kaaluvihi massiga. Mõningaid masse ( kg ): elektron 10 30 ühe tähe trükivärv 10 9 Maa 6×10 24
annaabi.ee 
