liikumiskiirusest ja A=0,00068 Õhu niiskuse määramiseks kuiva ja niiske termomeetri näidu järgi kasutatakse ka psühromeetri diagrammi või tabelit [9, lk. 562]. 1.4. Õhu soojussisaldus Erisoojus on soojushulk teatud ainehulga temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. Erista- takse massierisoojust, J/(kg·K), mahuerisoojust, J/(m3·K), ja moolerisoojust, J/(kmol·K). Niiske õhu massierisoojus antakse kuiva õhu massiühiku kohta. See erisoojus on kuiva õhu erisoojuse ja veeauru erisoojuse summa: d cnõ = ckõ + cva , (1.11) 1000 kus ckõ on kuiva õhu erisoojus, ckõ =1,005 kJ/(kg·K) vahemikus 0...100 ºC, cva veeauru erisoojus, cva =1,8 kJ/(kg·K). Niiske õhu soojussisaldus (entalpia), kJ/kg, on avaldatav valemiga
teha tööd, st võib vahetada ümbritseva keskkonnaga soojust ja tööd. Gaasi poolt saadav soojushulk võib olla erinev erinevatel soojusvahetusprotsessidel ja ei olene gaasi alg-ja lõppparameetritest. Järelikult, gaasi erisoojus oleneb mitte ainult tema omadustest vaid ka soojusvahetuse iseloomust. Gaaside juures leiavad rakendamist erisoojused püsival mahul ja püsival rõhul. Sõltuvana valitud mõõtühikutest, leiavad kasutust kolme liiki erisoojused: 1. massierisoojus c J/ kgK , antuna 1 kg gaasi kohta; 2. mahterisoojus - c´ J/m3K , antuna 1 m3 gaasi kohta; 3. moolierisoojus C J/molK , antuna 1 mooli gaasi kohta. Mahterisoojus antakse alati gaasikoguse (massi) kohta, mida sisaldab 1 m3 gaasi normaaltingimustel (00C ja 760 mmHg). Sellist gaasi kogust nimetatakse normaalkuupmeetriks. Esitatud erisoojuste vahel kehtivad järgmised seosed: c = C/ = c´/ 0 J/kgK c´ = C/22,4 = 0c J/ m3K C = c = 22,4 c´ J/molK ,
annaabi.ee 
