reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega. Taevakehasid ei peeta enam jumalaiks, vaid "hõõguvateks massideks". Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks hea, nii sa tõkestad lobisejate tühisõnalisuse". Niisugune on esimese muinaslääne filosoofi deviis, tema filosoofiline testament.
Sõltuvalt liikumise raamlaagri alumisi ja ülemisi pooli püüdes väntvõlli vahelduva jõuga Teine liikumapaneva jõu kepsuteljesuunalise (P k) jõu komponent on iseloomust jagunevad väntmehhanismi liikuvad osad liitliikumisega, suruda vastu laagri saalesid. alati rakendatud vändakaela tsentrist väntmehhanismi edasi-tagasi liikuvateks ja pöörlevateks massideks. pöörlemistrajektoori puutuja suunas ja on risti vända raadiusega. Liitliikumisega massiks on keps. Dünaamiliste arvutuste Seda jõudu nimetatakse tangensiaaljõuks T , mis kutsub esile lihtsustamiseks asendatakse kepsu tegelik mass m keps mehaanika Tsentrifugaaljõu horisontaalkomponent (Prh = Pr sin ) väntvõlli pöörlemise e. pöördemomendi. seaduste põhjal kahe taandatud massiga m1 ja m2