292,81 102698 * 0,433 V02 = 0,270 * 10 -2 = 0,409m 3 294,54 Määratav erisoojus Q C ' pm = V0 (t 2 - t1 ) 3 kJ C ' pm1 = =1,821 3 0,355(4,64) m K 6 kJ C ' pm 2 = =1,592 3 0,409(9,21) m K Keskmise isobaarse masserisoojuse leidmine 0 = 1,29kg / m 3 C pm = C ' pm / 0 4 kJ C pm1 =1,821 / 1,29 =1,412 kgK kJ C pm 2 =1,592 / 1,29 =1,234 kgK Seos isohoorse kJ(kg K) ja isobaarse kJ/(m³ K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist) 8314 kJ kJ
16. Erisoojuse def Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele aninele temperatuuri tõstmiseks ühe ühiku võrra. C=dq/dT 17. Soojusmahtuvuse def Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja juurde juhtida ainele või kehale et muuta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. 18. Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud Erisoojust 1 kg aine kohta nimetatakse masserisoojuseks. Selle mõõtühikuks on J /( kg K ) . Masserisoojuse kõrval leiavad kasutamist ka mahterisoojus c´ J /(m K ) ja 3 moolerisoojus C J /( mol K ) .(viimaseid kasut rohkem gaaside puhul). 19. Isobaarne isohoorne erisoojus ( Mayer'i võrrand) Erisoojus püsival mahul ehk isohooriline erisoojus C v saadakse siis, kui termodünaamilise keha maht jääb erisoojuse määramisel konstantseks. Term.dün keha isohoorilisel
annaabi.ee 
