Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda üheks pinnuks perses ning naerab ta üle kui Sally muutub vihaseks. Tüdruk keeldub kuulamast Holdeni vabandusi ja lahkub. Holden helistab jälle Jane-ile, kuid keegi ei võta vastu. Ta helitab Carl Luce-le, noormees kes oli Holdeni nõuandja Whooton koolis ning kes nüüd on õpilane Columbia ülikoolis. Luce lepib kokku ühele dringile pärast õhtusööki. Et aega maha lüüa läheb Holden kinno. Holden ja
poega: ta pidas Franklinist päevikut ning märkis kahekümne aasta jooksul üles pisimadki 1 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 2 N. Jakovlen, ,,Franklin Delano Roosevelt" üksikasjad tema tegude, pea iga sammu ja zesti kohta. Kui Franklin oli umbes seitsme aastane, alustas ema energiliselt tema õpetamisega. Franklinile meeldis ajalugu, ta luges palju ning ema oli see, kes õpetas talle keeli ning seda kuni 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsisse- riigi parimasse erakooli. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. 1889. aastal jätkas ta õpinguid Harvardi Ülikoolis, seal hakkas ta huvituma poliitikast ning seetõttu võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteisse. Peale Harvardi Ülikooli bakalaureuse kraadi saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda.3 Poliitilise karjääri algus ning haigus