maskuliinse kultuuriga, nagu näiteks Ameerika, Inglismaa, Saksamaa, Sveits ja Austria. D Kaasatuse mudel - eesmärgiks on heade suhete tekitamine tarbija ja brändi vahel luues emotsionaalset lähedust. Loogika peitub selles, et bränd peab võtma omaks isiksuse omadused millega inimene saaks samastuda. Reklaam peab brändile antud omadused üle kandma selle tarbijale. See mudel sobib võrdselt nii feminiinsesse kui ka maskuliinsesse keskkonda nagu näiteks Holland, Skandinaavia riigid ja ka Prantsusmaa. D Emotsioonide mudel - eesmärgiks on positiivse suhtumise ja brändi lojaalsuse loomine. Luuakse side brändide ja emotsioonide vahel. See mudel on kollektivistlikele ja feminiinsetele kultuuridele sobilik, kuna võimaldab pikaajaliste suhete ja usalduse loomist. D Teadlikkuse mudel - põhineb tarbijate bränditeadlikkuse tõstmisel eristamaks antud brändi teistest omalaadsetest
suure allika prosotsiaalsele käitumisele. Me peame arvestama rolli, mis on eakaaslaste grupil kui sotsiaalsel raamistikul, mille abil lapsed ja noorukid õpivad, kuidas toime tulla suhete probleemidega, väljendada oma emotsioone avalikult, ja kuidas neid peita, ning kuidas oma mainet grupi sees säilitada. Olweus ja Enderson arvasid, et meessoost isiku empaatia vähenemine teiste poiste suhtes võib peegeldada suurenevat maskuliinsesse rolli asumist ja soovi kasvatada oma staatust eakaaslastest poiste gruppides. Poiste suurenev empaatiline reaktsioon tüdrukute suhtes osutab, et kui tüdrukute suhtes võib olla kaitsev kuna see on kooskõlas maskuliinse rolliga, siis on hulga vähem vastuvõetav sellise toetuse pakkumine teisele poisile. Nad leidsid, et Kenyalt, Mehhikost ja Filipiinidelt pärit lapsed käitusid Prosotsiaalsemalt kui Okinawast, Indiast või USA-st pärit lapsed