Olulisel kohal on positsioon. Vanemad õpetavad lastele kuulekust ja vastutasuks kohtlevad lapsed vanemaid austusega. Vastukaaluks sellele viitab väikesele võimudistantsile asjaolu, et õpetajad õpetavad lapsi õppekava järgi. Samas algatusvõime tuleb enamasti õpetajalt, mis on suure võimudistantsi märk. Ülemuste eelisõigusi ja positsioonitunnuseid soositakse ning ideaalne ülemus on heatahtlik isevalitseja kelle käske ja korraldusi alluvad ootavad. (Pajupuu 2004, 1) Pigem maskuliinseks peab töö autor Lätit, kuna ühiskond väärtustab edu ning arengut, olulised on raha ja asjad, sümpaatia kuulub tugevatele. Normiks on parim õpilane, kultuurile on omane, et poisid ei nuta. Juhtidelt oodatakse otsustusvõimelisust ja jõulisust. Väärtustatakse õiglust ja õigust ning töökaaslaste vahelist võistlust. Teiselt poolt on Lätil ka feminiinse kultuuri omandusi, kuna erimeelsused eelistatakse lahendad kompromissidega, ideaaliks on seatud
domineerivad naiselikud väärtushinnangud, st sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ja nad on vähem auahned kui maskuliinse kultuuri mehed. See ei tähenda mui- dugi, et meeste ja naiste väärtushinnangud päriselt kokku langeksid. Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad. St maskuliinse maa naised ei pea oma kultuuri nii maskuliinseks kui mehed ja feminiinse maa mehed ei pea oma kultuuri nii feminiinseks kui sealsed naised. Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema
annaabi.ee 
