Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) kogu see tehniline pagas võimaldas laval igasuguste situatsioonidega kohaneda ning ansamblina tegevuskäiku arendada
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on
VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest. Lk.8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a
Tähendab, teatri paikseks jäämine oli kõige kasulikum just DRAMATURGILE. Dramaturg oli see, kes oli võimeline teatrile seadma esteetilisi vajadusi. Dramaturg on keeruline isiksus, ta ei ole üldse traditsioonilist teatripäritolu persoon. Näitleja on. Näitlejad ei ole kunagi teksti eriliselt tähtsustanud, nendele ei ole teks kaugeltki mitte esimene prioriteet. Näitlemine on olnud pigem tegutsemine kui rääkimine, sõna alati teatris olnud teisejärguline. Maskiteater kõige klassikalisem teatrivorm, tekst ei mängi mitte mingisugust rolli. Tekst on üheks väljendusvahendiks paljudest. Teater võib alati läbi saada ka ilma tekstita. Teksti võib laval olles ka improviseerida, tekst pole fikseeritud ja võib etendusest etendusse muutuda. Shakespeare'ile eelnenud Hamletid olid juhuslikud, tekst allutatud tegevusele. Shakespeare'i tekst juba poeetiliselt iseväärtustav, tema väärtus seisneb temas eneses, Shakespeare'i puhul juba tegemist