USB 0.9 spetsifikatsioon aprillist 1995 USB 0.99 spetsifikatsioon augustist 1995 USB 1.0 Release Candidate - spetsifikatsioon novembrist 1995 USB 1.0 Spetsifikatsioon 15. jaanuarist 1996. Tehnilised andmed: Kaks andmeedastuskiirust: nn täiskiirus (Full-Speed) 12 Mb/s väike kiirus (Low-Speed) 1,5 Mb/s Maksimaalne kaabli pikkus täiskiirusel 5 m[1]. Maksimaalne kaabli pikkus väiksel kiirusel 3 m[1]. Maskimaalne ühendatud seadmete hulk 127 Ühele USB kontrollerile on võimalik ühendada erinevat andmeedastuskiirust kasutavaid seadmeid Lisaseadme toitepinge 5 V Maksimaalne vool mida lubatakse lisaseadme toiteks 500 mA USB 1.1 Spetsifikatsioon töötati välja septembris 1998. Parandati versiooni 1.0 probleemid ja vead. See oli esimene verisoon, mis sai massilise leviku. USB 2.0 Spetsifikatsioon töötati välja aprillis 2000. USB 1
· Veoketid kasutatakse konveierites materjalide ,detailide ja toote transportimiseks Kettülekande kasutamine Kettülekannet kasutatakse laialdaselt mitmesugustes masinates ,metalli ja puidutööstulemispinkides, keemiatööstuse seadmetes ,põllumajandusmasinates jalgmasinatel jm Nad võimaldavad võimsusi üle kanda suures vahemikus(kilovati murdosast kunituhandete kilovattideni)tavaliselt on kettülekande ülekandearv i(U) väiksem kui 10ja keti maskimaalne kiirus v= 25 m/s. Kettülekande puudused · Sobimatus perioodiliselt reserveeritavaks ülekandeks · Võrreldes rihmülekandega tülikam hooldamine · Sobilik ainult paralleelsete võimalikult horisontaalsete võllide korral · Keti võnkumine eriti kui koormus on muutlik ja kiirus suur · Keti ebaühtlane liikumine seoses nn hulknurkefektiga Kettülekande puudused · Kett võib välja vajuda ,benida · Võllide täpse montaasi vajadus
värvide kõik graafi tipud nii, et naabertipud oleksid erinevat värvi. k-aluseliseks graafiks nimetatakse mistahes graafi, mille kõik tipud on värvitavad k erineva värviga. Nt: kromaatiline arv 1 on vaid tühjal graafil; kromaatiline arv 2 on kahealuselisel graafil jne. Klikiks nimetatakse lihtgraafi G mingit alamgraafi G', mis on ühtlasi täisgraaf Kx. Graafi tippude värvimise ülesanne: Oletame, et G on graafi maskimaalne aste. Teoreem: Silmuseta graaf G = (V;E) on värvitav vähemasti G + 1 värviga. (saab tõestada induktsiooniga). Brooksi teoreem: ,,Oletame, et G = (V,E) on silmuseta graaf ning dmax{(G),3}. Kui G's pole (d+1)- elemendilist klikki, siis on graaf G värvitav d värviga". Sisuliselt seab Brooksi teoreem omavahel suhtesse graafi tipu maksimaalse astme ning kromaatilise arvu. Teoreemi järgi on mistahes graafis, mille igal tipul vV on maksimaalselt (G) naabrit tipud
OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike. Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed,
annaabi.ee 
