kaasa väga suure kultuurilise nihke. "Ühiskonnas, mis oli kriisis ja muutumises, tekkis seoses uute ametite ja elualadega rikkalikult uusi inimtüüpe. Nii kunstnike töökodadest kui ka humanistide koolidest kerkis esile originaalseid ja vahel erakordseid isiksusi. Tegevusalad arenesid ja muutusid aja jooksul tundmatuseni. Sündisid "uued" inimesed, ning teised mandusid ja muutusid eeskujudest maskideks, farsitegelasteks, naerualusteks." (E. Garini eessõnast). Kasutatud kirjandus: · Renessansskunst põhja pool Alpe / Craig Harbison; [tõlkinud: Ingrid Järv; toimetanud : Tiiu Viirand]; Tallinn : Kunst, 2002 (Singapur : Toppan) · Renessansiaja inimene / [koostaja Eugenio Garin; tõlkinud: Margus Ott, Marika Põldma ja Auli Haabpiht; toimetanud Ursula Vent]; Tallinn: Avita, 2010 · http://kunstiabi.weebly.com/index.html · http://www.tlu
elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. Maskidest Sõna ,,mask" etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence'i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles tähendab mascara musta plekki, analoogseid tähendusi leidub teisteski keeltes, peamiselt reliktina säilinud murrakutes. Arvatavasti on põhjuseks just algne komme varjata oma nägu musta tahmakihiga. Keskajal hakati maske valmistama jõuluks tapetud sigade pead katvast nahast: tugev materjal ning avad just seal, kus vaja, ajasid asja kenasti ära. Oma uhkeima ja olulisima tähenduse omandasid maskid aga Veneetsia karnevalide hiilgeajal.
annaabi.ee 
