Väga paljud putukad jäljendavad lindude väljaheiteid (on valged mustade laikudega). Levinud on muidugi ka lehtede (roheliste elusate või pruunide kuivanud selliste) jäljendamine, kusjuures sageli üritatakse jätta ebasümmeetrilist muljet - orienteeruvad ju putuktoidulised linnud (ja ka siinkirjutaja liblikakogujana) sageli just sümmeetrilistele laikudele puutüvedel jms substraatidel. Sellist mittesöödavate objektide jäljendamist võib nimetada ka maskeraadiks (masquerade). Disruptive colouration (DC, katkestav värvumus (?) - ootan häid mõtteid eestikeelse termini osas). Paljud kiskjad tunnevad oma saaklooma ära viimase piirjoonte järgi. DC kui saaklooma kohastumuse eesmärgiks on muuta isendi näivaid piirjooni selliselt, et kaoks visuaalne kujund, millele kiskja saaki otsides ja tuvastades orienteerub (search image). Selleks on kaks peamist võimalust. Esiteks võib näivad piirjooni tekitada
BIOS kettaga suhtleb) ei vasta tema tegelikule ehitusele. Ja kuidas peakski tänapäevasesse saledasse kettaseadmesse mahtuma üksteise peale näiteks 8 ketast koos nende vahel liikuvate 16 peaga? Ega nad mahugi ja sellised muinasjutulised parameetrid teatab välisilmale endas tavaliselt vaid ühte-kahte ketast varjava kettaseadme kontroller. Tõde saab teada vaid siis, kui valmistaja-firma peab vajalikuks seda avaldada. Põhjuse selliseks maskeraadiks annab asjaolu, et tänapäevastel kõvaketastel sõltub sektorite arv raja asukohast: mida lähemal ketta servale, seda rohkem neid seal on. Ja rohkem on neid sellepärast, et välimised rajad on pikemad (mäletate valemit: ringi ümbermõõt = 2 * PI * R ) ning sama kirjutamistiheduse juures mahub sinna lihtsalt rohkem infot. Seega ei saa sektorite arvu rajal esitada kuidagi ühe arvuga, rääkimata juba sellest, et see parameeter ületab paljudel juhtudel IDE/ATA standardi
annaabi.ee 
