kasutame, võivad teised inimesed otsustada meie sümpaatia või antipaatia üle tolle inimese või nähtuse vastu, meie ärrituse või rahulolematuse üle. Sõna, kui suhtlemisvahendiga saame teisele inimesele rääkida oma tunnetest, kuid säärase otsese ütlemise selgus ja täpsus sõltuvad sellest, kui teadlik on inimene oma tunnetest, kui hästi ta ise mõistab oma tundemaailma. Sõnadega võime rääkida ka tundmustest, mida tegelikult pole, maskeerides sellega tõelisi tundmusi. Inimese tõeliste elamuste, tõeliste tundmuste lugemine on võimalik ka siis, kui ta meelega neid varjab. Selline lugemine on tulemusrikkam, kui on olnud võimalik seda inimest pikema aja kestel jälgida, kui tunneme ta iseloomu ja harrastusi. Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema
Kui worm seadis end mõnes süsteemis sisse, hakkas ta koguma teavet teiste sellega ühendatud hostarvutite kohta ning tegi siis katset neisse siirduda, üritades seda teha järgemööda mitmel erineval viisil. Kui nakatumine õnnestus, katkestati side. Uues kohas oli vagla esimene ülesanne ennast maskeerida, kustutades kõik sissetungimise käigus loodud failid. Seejärel hakkas vagel üritama tungida mõne kasutaja pangaarvesse, püüdes leida parooli ning seejärel end kasutajaks maskeerides. Et maskeering oleks veelgi täiuslikum, tekitas vagel nakatatud süsteemis aeg-ajalt enda koopiaid ning seejärel kustutas esialgse versiooni, nii et wormi ei saanud leida mingi ühe programmi poolt kasutatud ülemäärase protsessoriaja järgi. Iga 12 tunni järel kustutas ta tema poolt nakatatud arvutite nimekirja (s.t. viirus pidas jooksvat arvestust arvutite kohta, mida ta oli juba nakatanud). Seetõttu võis ta mõnda vahepeal vaglast puhastatud süsteemi uuesti nakatada.
fenotüübi 2. Epistaas- üks või mitu geeni suruvad maha mõne lookuse ekspressiooni ja selle kaudu tekib uus fenotüüp Erinevad lookused kontrollivad sama tunnust ja selle tulemusena moodustub uus fenotüüp. Kahe dominantse alleeli koosmõju annab meile kolmanda uue fenotüübi. 2. Epistaas: Uut fenotüüpi ei teki, sest üks geen (epistaatiline) surub maha teises lookuses oleva geeni (hüpostaatiline), maskeerides sellega teise geeni olemasolu. Retsessiivne epistaas, kus retsessiivid (aa) ühes lookuses suruvad maha teise lookuse dominandi (B.)Võib toimuda mõlemas suunas, nii A kui B peab olemas olema. Dominantne epistaas, A surub maha B. Kahe valgeõielise suhkrupeedi ristamine: pigmendi sünteesiks vajalikud mõlemas lookuses korras dominantsed geenid. Kui üks lookus retsessiivne homosügoot, siis pigmenti ei sünteesita . Essentsiaalsed geenid ja letaalsed geenid:
Seda kõke ei suudetud Bornhöe kaasajal vä ariliselt esile tuua ja hinnata. Selle asemel halvustas kitsa-rinnaline kriitika näteks «Tasuja» puhul noore autori 460 ortograafia teatavat jäjekindlusetust (milles kirjaniku teate jägi, oli peasü udlaseks kirjastaja asjatundmatu korrektuur), pü udes sellega väendada tema jutustuse tätsust. Teatavasti rüdas klerikaalne. antidemokraat-lik leer keele ja vormi seisukohalt väa teravalt ka «Kalevipoega», maskeerides sellega oma vaenu teose võtleva sisu vastu. Rahvast irdunud kodanlik haritlaskond ei tunnustanud Bornhöet kui rahvalikku kirjanikku, mõitades tema teadlikku rahvapäasust. Bõnhöele oli aga kõge tätsam rahva arvamine ning ta mägib oma ajalooliste jutustuste kohta tagasihoidlikult: «Et aga rahvas ise... minu väeseid vaimulapsi emaks on võnud, et neid ilma minu kaas-te-gevuseta ikka jäle uuesti trüitakse, et mõed lihtsa vaimuga inimesed (nagu mulle rä agitud) neid
annaabi.ee 
