MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD 6-1 Ribes rubrum 'Hollandi Punane' 2011k Hiline, viljad valmivad juuli lõpus, pärit Hollandist. Viljad läikivad, helepunased, õhukese kestaga,
• Keskmiselt 15...20 kg päevas musti sõstraid • Keskmiselt 25...30 kg päevasd punaseid sõstraid • Tööjõudlus: musti sõstraid1,82,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,03,7 kg/h • Üksikmarjadena korjates keskmiselt 10 kg päevas 9 Masinkorje • Suuremad istandused, alates 4050 ha • Põõsad istutatud tihedamalt • Tuleb valida välja masinkorjeks sobivad sordid • Eestis kasutusel masinkombainid Joonas ja Joanna 3 (2) (3) 10 Joonas • Koristab keskmiselt 2,2...4,0 t marju päevas • Ühetöökäiguga koristab kogu põõsarea • Tõõjõudlus suur tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,250,5 t marju. Vaja 2 abitäälist kastide vahetamisel kombainil • Kui saagikus hea, siis tuleb kombainiga koristamine tunduvalt odavam
sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks. Eestis on sobivaks
annaabi.ee 
