Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1947.a võttis ÜKP vastu otsuste kolhooside loomiseks. Alustati kulakute väljaselgitamist. 1951.a jõudis kollektiviseerimine lõpule. Hakati ühendama väikekolhoose. 50ndate alguseks oli ENSV põllumajandus laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse. Hakati maksma töötasu osaliselt rahas. Need muutused panid aluse põllumajanduse toibumiseks. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeema, ning
Tööstuse forsseeritud arendamine toimus teiste majandusharude arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. 23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omandiks. Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941
Lisaks ei parandanud see maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid. Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine metsaraie kohustus, teede korrastamine jne. Suuremailt taludelt nõuti kõrgeid makse, põllumehed, kel üle 20 ha maad, pidid 1947. aastal loovutama ca 40% oma tulust maksudeks, järgneval aastal juba 75%. Moodustati riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose ja masinatraktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Sundindustrialiseerimine. Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust. Siin oli olemas suur hulk oskustöölisi ja hästi välja arenenud infrastruktuur, mis oli sõjas vähem kannatada saaanud. Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 1945. aasta 26 000-lt 1950. aastaks 81 000-ni
annaabi.ee 
