k. bitwise) 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 && 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 = 193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000 Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10
40.10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise) 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 && 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 = 193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000 Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000
annaabi.ee 
