Mass on võetud spetsifikatsioonist ning tootlikkus Tamrocki käsiraamatust Püsikulu all on inimese ja masina kulu, sellel ajal, kui masin seisab. Tööjõukulu, eur/h 15 15 15 2030 4.0 1.7 57.9 2030, tuh eur 40.2 1.7 231.8 0 175.8 404.5 2030 400.0 449.4 404.47 853.9 2.1 1.0 Hoolduskulu, eur/h Masinakulu, eur/h Eksplutatsioon, eur/h 0.47 73.5 6.4 0.14 2 39.3 0.28 41.1 4 2035 2040 2045 4.5 5.0 5.5 1.9 2.1 2.3 64.3 71
kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud - Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena - Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud - Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu - Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia)
62- Omatoodetu 74-Väetised Mootorikütus 63- 72- d ja -tarbitud ja 75- ja Sõiduautode Ostuseeme seeme ja mullaviljakus Taimekaitsev määrdeained korrashoid - ja -taimed - taimed - e parandajad ahendid - - v_naitaja v_naitaja Masinakulu v_naitaja v_naitaja - v_naitaja v_naitaja X27 X28 X29 X30 X31 X32 X33 107 473 0 159 182 3 086 20 923 66 677 25 700 36 666 0 41 601 491 11 922 13 836 5 100
tehnika kasutamisega. · kogu masinapark peab olema ühtlaselt kõrgel tasemel. Kasvõi üksainus nõrk lüli tehnoloogilises masinaketis jätab ilma loodetud kasumist; · üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllumajandus-masinatele; · mida suurema tootlikkusega on masin seda väiksem on selle erihind, kui masinal on ettenähtud aastakoormus: mida rohkem teeb masin aastas tööd, seda väiksem on masinakulu 1 ha kohta; · põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, väetamisel ja külvil, sh. kündmata põllule tüükülvi kasutamine; · paiksed masinad muudetakse rändmasinateks (näiteks rändkuivatid ei vaja ehituslubasid, pangalaenu saamine soodsam, soodustused ühistegevuses); · üleminek täppisviljelusele. Selle tehnoloogia uurimise ja juurutamisega tegeletakse praegu paljudes riikides, instituutides ja masinaehitusfirmades